Trendijooned
Trendijooned saab lisada kÔikidele tasapinnalistele diagrammidele, vÀlja arvatud sektor- ja börsidiagrammid.
Kui trendijoon lisatakse diagrammile, mis kasutab kategooriaid, nĂ€iteks joon- vĂ”i tulpdiagrammile, siis kasutatakse trendijoone arvutamisel x-vÀÀrtustena arve 1, 2, 3, ⊠â selliste diagrammide jaoks vĂ”ib paremini sobida XY-tĂŒĂŒpi diagramm.
-
To insert a trend line for a data series, select the data series in the chart. Choose
, or right-click to open the context menu, and choose . -
KeskvÀÀrtuste jooned on erilised trendijooned, mis nÀitavad keskvÀÀrtust. Andmejadale saab keskvÀÀrtuste jooned lisada kÀsuga
. -
Trendijoone vÔi keskvÀÀrtuste joone kustutamiseks klÔpsa joonel ja vajuta Delete-klahvi.
Trendijoon kuvatakse legendil automaatselt. Selle nime saab mÀÀrata trendijoone sÀtetes.
Trendijoon on sellele vastava andmejadaga sama vÀrvi. Joone omaduste muutmiseks vali esmalt trendijoon ja seejÀrel vali
.Trendijoone vÔrrand ja korrelatsioonikordaja
Kui diagramm on redigeerimisreĆŸiimis, annab LibreOffice trendijoone vĂ”rrandi ja korrelatsioonikordaja R2, isegi kui neid diagrammialas ei kuvata: klĂ”psa trendijoonel ja neid nĂ€idatakse olekuribal.
Trendijoone vĂ”rrandi kuvamiseks vali diagrammil trendijoon, ava parempoolse nupu klĂ”psuga kontekstimenĂŒĂŒ ja vali .
To change format of values (use less significant digits or scientific notation), select the equation in the chart, right-click to open the context menu, and choose
.Default equation uses x for abscissa variable, and f(x) for ordinate variable. To change these names, select the trend line, choose and enter names in X Variable Name and Y Variable Name edit boxes.
To show the coefficient of determination R2, select the equation in the chart, right-click to open the context menu, and choose
.Pealesunnitud lÔikepunkti puhul ei arvutata korrelatsioonikordajat R2 samal viisil kui vaba lÔikepunkti puhul. R2 vÀÀrtused sunnitud ja vaba lÔikepunkti puhul pole vÔrreldavad.
Trendijoonte kĂ”veratĂŒĂŒbid
Saadaval on jĂ€rgmised regressioonitĂŒĂŒbid:
-
Lineaarne trendijoon: regressioon lĂ€bi vĂ”rrandi y=aâx+b. Sundida saab lĂ”ikepunkti b.
-
Polynomial trend line: regression through equation y=ÎŁi(aiâxi). Intercept a0 can be forced. Degree of polynomial must be given (at least 2).
-
Logaritmiline trendijoon: regressioon lĂ€bi vĂ”rrandi y=aâln(x)+b.
-
Eksponentsiaalne trendijoon: regressioon lĂ€bi vĂ”rrandi y=bâexp(aâx). See on vĂ”rdne vĂ”rrandiga y=bâmx, kus m=exp(a). Sundida saab lĂ”ikepunkti b.
-
Astmefunktsiooniga mÀÀratud trendijoon: regressioon lĂ€bi vĂ”rrandi y=bâxa.
-
Moving average trend line: simple moving average is calculated with the n previous y-values, n being the period. No equation is available for this trend line.
Piirangud
Trendijoonte arvutamisel vÔetakse arvesse ainult jÀrgnevate vÀÀrtustega andmete paare:
-
logaritmiline trendijoon: vÔetakse arvesse ainult positiivsed x-vÀÀrtused,
-
eksponentsiaalne trendijoon: vĂ”etakse arvesse ainult positiivsed y-vÀÀrtused, vĂ€lja arvatud juhul, kui kĂ”ik y-vÀÀrtused on negatiivsed: siis jĂ€rgib regressioon vĂ”rrandit y=-bâexp(aâx).
-
astmefunktsiooniga mÀÀratud trendijoon: vĂ”etakse arvesse ainult positiivsed x-vÀÀrtused ning ainult positiivsed y-vÀÀrtused, vĂ€lja arvatud juhul, kui kĂ”ik y-vÀÀrtused on negatiivsed: siis jĂ€rgib regressioon vĂ”rrandit y=-bâxa.
Sa peaksid oma andmed vastavalt teisendama, kÔige kasulikum oleks töötada originaalandmete koopiaga ja teisendada neid.
Parameetrite arvutamine Calcis
Parameetrite arvutamiseks saab kasutada Calc'i funktsioone, nagu jÀrgnevalt kirjeldatud.
Lineaarse regressiooni vÔrrand
Lineaarne regressioon vastab vÔrrandile y=m*x+b.
m = SLOPE(y-andmed;x-andmed)
b = INTERCEPT(y-andmed ;x-andmed)
Ahenduskoefitsendi arvutamiseks saab kasutada valemit
r2 = RSQ(y-andmed;x-andmed)
Lisaks m, b ja r2 vÀÀrtustele pakub massiivi funktsioon LINEST tĂ€iendavat regressioonianalĂŒĂŒsi statistikat.
Logaritmilise regressiooni vÔrrand
Logaritmiline regressioon vastab vÔrrandile y=a*ln(x)+b.
a = SLOPE(y-andmed;LN(x-andmed))
b = INTERCEPT(y-andmed ;LN(x-andmed))
r2 = RSQ(LN(y-andmed);LN(x-andmed))
Eksponentsiaalse regressiooni vÔrrand
Eksponentsiaalsete trendijoonte puhul toimub teisendamine lineaarsele kujule. KÔvera optimaalne sobitamine sÔltub lineaarsest kujust ja tulemusi tÔlgendatatakse vastavalt.
Eksponentsiaalne regressioon vastab vÔrrandile y=b*exp(a*x) vÔi y=b*mx, mis teisendatakse vastavalt kas vÔrrandiks ln(y)=ln(b)+a*x vÔi ln(y)=ln(b)+ln(m)*x.
a = SLOPE(LN(y-andmed);x-andmed)
Teise variandi muutujad arvutatakse jÀrgnevalt:
m = EXP(SLOPE(LN(y-andmed);x-andmed))
b = EXP(INTERCEPT(LN(y-andmed);x-andmed))
Ahenduskoefitsendi arvutamiseks saab kasutada valemit
r2 = RSQ(LN(y-andmed);x-andmed)
Lisaks m, b ja r2 vÀÀrtustele pakub massiivi funktsioon LOGEST tĂ€iendavat regressioonianalĂŒĂŒsi statistikat.
Astmefunktsiooniga mÀÀratud regressiooni vÔrrand
Astmefunktsiooniga mÀÀratud regressiooni joonte puhul toimub teisendamine lineaarsele kujule. Regressioon vastab valemile y=b*xa, mis teisendatakse kujule ln(y)=ln(b)+a*ln(x).
a = SLOPE(LN(y-andmed);LN(x-andmed))
b = EXP(INTERCEPT(LN(y-andmed);LN(x-andmed))
r2 = RSQ(LN(y-andmed);LN(x-andmed))
PolĂŒnoomiga mÀÀratud regressiooni vĂ”rrand
PolĂŒnoomiga mÀÀratud regressiooni joonte puhul toimub teisendamine lineaarsele kujule.
Loo tabel veergudega x, x2, x3, ⊠, xn, y kuni soovitud astmeni n.
Kasuta valemit =LINEST(y-andmed; x-andmed) kogu x-andmete vahemiku x kuni xn kohta (ilma pÀisteta).
Funktsiooni LINEST vĂ€ljundi esimene rida sisaldab regressiooni polĂŒnoomi kordajaid, liidetava xn kordaja on kĂ”ige vasakpoolsem.
Funktsiooni LINEST vÀljundi kolmanda rea esimene element on r2 vÀÀrtus. Selgitusi kasutamise ja teiste vÀljundparameetrite kohta saab tÀpsemalt lugeda funktsiooni LINEST kirjeldusest.